Optiline andmekandja

Optiline andmekandja on mäluseade (välismälu), millele kirjutatakse ja millelt loetakse teavet valgusega (laserkiirega)^[1].

CD-, CD-ROM-, DVD-ROM- ja DVD-Video-tüüpi optilised kettad on ainult lugemiseks. Teave on neile tehases salvestatud ja seda ei saa muuta ega kustutada. CD-R-, DVD-R- ja WORM- (Write Once, Read Many) tüüpi optilised kettad on ühekordse kirjutamisega. Kasutaja saab neile teavet salvestada, aga ainult ühe korra ja pärast seda muuta ega kustutada ei saa. CD-RW-, DVD-RAM-, DVD-RW- ja magnetoptilised kettad on korduvkirjutamisega.^[1]

Korduvkirjutamisega ketaste juures kasutatakse kas magnetoptilist või faasiüleminekutehnoloogiat. Magnetoptilised kettad on eriti vastupidavad ja neid kasutatakse peamiselt mitut kassetti sisaldavates raamatukogudes. Faasiüleminekuga kettad, näiteks CD-RW ja DVD-RAM, on odavamad laiatarbekaubad ning prognoositakse, et DVD-RAM muutub eriti populaarseks.^[1]

Optiliselt andmekandjalt teabe lugemise seade on optilise andmekandja luger.

Teabe leidmiseks optiliselt kettalt kasutatakse otsepöördust^[1].

Optilistel ketastel on magnetketaste (diskett ja kõvaketas) ees märgatavad eelised. Neil pole vaja karta magnetpeade purunemist ega seda, et salvestatud teave rikneb väliste magnetväljade toimel. Optilised kettad on vähem tundlikud kõrgete ja madalate temperatuuride suhtes ning nende kasutusiga on märgatavalt pikem, isegi 30 aastat.^[1]

2007. aastal hinnati, et kogu maailmas salvestatud teabest on 27% optilistel andmekandjatel^[2].

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Optical disc www.vallaste.ee. Vaadatud 19. jaanuaril 2012
↑ Martin Hilbert ja Priscilla López. The World's Technological Capacity to Store, Communicate, and Compute Information (inglise keeles)

[vallaste-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Optical disc www.vallaste.ee. Vaadatud 19. jaanuaril 2012

[2] Martin Hilbert ja Priscilla López. The World's Technological Capacity to Store, Communicate, and Compute Information (inglise keeles)

[1]

[2]